09.12.2011. Hommikul kaheksaks IT-majja, VBA kontrolltöö (õudukas ütleks selle kohta.. ma ei mõista, miks meie teaduskonnas osad ained kokku on lükatud (nt informaatika I ja II ning kujutav geomeetria ja ehitusgraafika), kuna süvaõpe on mõistlikum kui aine kiire läbimine, kusjuures vähesed oskavad perfektselt.. peaks eelistama ikka kvaliteeti kvantiteedile, kuigi midagi muud halba mul TTÜ kohta vist hetkel öelda ei ole). Jäin kooli ja lahendasin matemaatikat, kuna 12.00 sai protokollidele järgi minna (of course ma ei leidnud juhendajat, aga oh well, ma ei lasknud end sellest muserdada). Hiljem sõitsin Kristiinesse, et jõulukinke vaadata, aga kui aus olla, siis tulin kõige muuga sealt ära, kinke ei leidnudki. Midagi pole osta ka ja ideed puuduvad täielikult. Ostsin endale midagi, millest olen juba vähemalt 2 aastat mõelnud: korgitahvli/-stendi. Issi paneb selle varsti seinale ja saan selle ära kaunistada ning igasuguseid märkmeid jms siis seinale riputada. Keegi teine vist ei saa aru mu rõõmust (issi ja Kristel nt), aga mu telefon on konkreetselt üleuputatud meelespeadega. Ok, nii on vist vale väita, aga päris tüütu on neid sinna toksida, eriti, kui autocorrector pakub pidevalt eestikeelsete sõnade asemele ingliskeelseid x-sõnu. Pärast sõitsin ema tööjuurde, võtsime õe reaalist peale ja seejärel koju. Aa, kui ülikoolist linna sõitsin, istus trollis mu kõrvale üks tädi. Mul pole varem sellist olukorda olnud, et kui palun end välja lasta, siis öeldakse, et jaa-jaa, saad, aga siis, kui troll peatuses on, varem ei saa. Küsis siis veel et miks ma varem välja tahan minna, ütlesin, et tahaksin ukse juurde minna, et õigel ajal peatuses väljuda, pärast ei jõua äkki, no siis hakkas pihta: issand, kuhu need inimesed küll kiirustavad? Mis teil kõigil viga on jne.. Õnneks seisis troll valgusfoori taga ja mind lubati kenasti välja ning (nagu alati) tänasin, kuigi erilist tänutunnet küll polnud. Siinkohal on mõistlik mainida, et kui pean ühistransporti kasutama, eelistan iga kell trolli. Seal on kuidagi rahulikum ja see ei mürise ka nii palju. Rongiga on võimatu sõita, omaenese mõtteid ka ei kuule. Ootan juba uusi ronge, kuigi need tuleks ka paari aasta pärast raudselt välja vahetada. Reedese päevaga lõppes ühtlasi semestri kõige raskem nädal, mis hõlmas erinevaid arvestusi, töid. 1 nädal veel.
10.12.2011. Kella 5 paiku tulid onu ja tädi emale-isale järgi, et ühiselt jõulupeole minna. See jõuluüritus on vist iga-aastane traditsioon, mis sõprade keskel läbi viiakse. Anyway, et me ei peaks õega üksi kodus konutama (due to extremely bad weather conditions), saime loa (hiljem ka raha) auto võtta ja kinno minna. Vaatasime „Breaking Dawni“ I osa. Liked it a hell of a lot more than the first three parts. Ma ei hakka ümber jutustama, kuna igaüks teab vist ise juba, millest see räägib, aga mm.. Nii palju veel, et parim koht oli, kui üks naine mingil momendil lampi üle saali naeris ja paari sekundi pärast naersid kõik selle naeru üle. Tagasi koju tulles sõitsin keset kahte sõidurada (teiste autode järgi kusjuures), kuna teemärgistusi polnud veeuputuse alt näha ning kojamehed olid muidugi kõige kiirema intervalliga tööle pandud, ent seegi ei aidanud, väga halb nähtavus oli. Jõudsime siiski õnnelikult koju. Btw, Pärnu mnt’l (Tallinna piirist veits edasi) sõideti enamjaolt 60 km/h üheksakümne alas ja väga meeldiv oli, et teises reas sõideti 40 km/h, kuna taheti tagasipööret teha, aga 300 m varem võeti selleks teise ritta, kuigi aeglustusrida oli veel kaugel-kaugel. Naljatilk!
14.12.2011. Viimane insenerigraafika tund. Krissu tuli meie tundi, proovis lineaari lahendada, tal ikka ei vea nende õppejõududega. Tahaks talt poole koormusest ära võtta ja aidata, kahju on vaadata kohe. Kuigi kedagi pole vist süüdistada, iseennast ainult, keegi teine ei vali ju eriala + võib-olla kui iseennast süüdistada ei taha, siis võib kõik ebaõnne kaela ajada (õppejõudude osa vähemalt). Well, my cupcake is strong and hard-working so I hope the effort she’s made pays off and she finishes everything with flying colours. I know what she's capable of. She just has to believe in herself. Sain oma TV arvestatud ja sellega seoses ka aine. Enne sööma minekut käisime veel IV korpusest stendi juures ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia tulemusi vaatamas and guess what?! MA SAIN 5!!!! Pikk-pikk pai mulle :)
Muud juttu ka. Tegelen hetkel ühe „projektiga“ (ei oska muud moodi nimetada seda, sp ka „“). Kui see juba arenema hakkab, siis probably teatan siin ka sellest ning saate kõik uudistada. Korraldan sõpradega praegu 2 üritust, loodan, et nendega ei lähe nii nagu kõikide planeeritut asjadega ja loodetavasti saan hiljem sellest rääkida. Praegu ei hakka ära sõnuma :) Homne päev tuleb veel üle elada, protokollid (kui homme kätte saadud pole arvestatud, siis tuleb parandused teha ja uuesti esitada) on vaja arvestatud saada ning ülehomsest on tegelikult juba nn vaheaeg. 6. jaanuar on keemia eksam, milleks pean kõvasti õppima. Üritan siiski vahepeal mõningaid märkusi siia kirjutada. Aa, meenus veel midagi. Alustan alati lehe lugemist tagant poolt: kõigepealt sport, siis ette arvamuslehekülgedele ning edasi päevakajalised uudised. Tänagi nägin, et ema on spordirubriigi juures ja kannatamatult ootasin, millal ise saaksin lugeda, kuna Päevalehes oli suurem intervjuu Martti Aljandiga (kes ei tea, siis ta on ujuja, sellest talvest ka lühiraja EM-i pronksmedalist). Vahel tuleb ette sellised intervjuusid, kus tangidega peab inimeselt suust sõnu välja kangutama, aga Martti on suhteliselt muheda ja asjaliku jutuga ning meeldis, et ta andis pikke, põhjendatuid vastuseid, erinevalt mõnest, kes lausuvad vaid paar sõna. Ma pole kursis, kas netist saab seda intervjuud lugeda, aga kõigil, kellel paberkandjal Eesti Päevaleht kodus käib ja kes asjast vähekenegi huvitatud on, võiksid selle läbi lugeda :)
Vaatan kohe „Glee“ viimase osa ära, tho, see pidi selle sarja seni kõige mõttetum osa olema. Viskan pilgu peale, poole pealt loodetavasti kinni ei pane.
Oh, and one more thing: palju-palju õnne, Triinu! :)
"If we did all the things we were capable of doing, we would literally astonish ourselves" by Thomas Edison
