Võib-olla see pealkiri ei kattu postituse sisuga, ent see oli nii ilus lause (OTH'st), et lihtsalt pidin selle kuhugi kirjutama. Eks näis, kuhu oma tunnete- ja meenutustepuhanguga välja jõuan, äkki killuke pealkirjast peitub ka postituses :)
So.. Remember, when I said, et mul ei ole eriti koduseid töid ja õppida ka pole? Well, see aeg saab kohe-kohe läbi, sest esimene kontrolltöö insenerigraafikas oli juba ära (tublid 91 punkti sain, kuigi nõmedad vead olid, aga the hell?! esimese hooga ei saanud üldse arugi, mis imelik kreeka e see seal lehel ilutseb ja mida paganat ma selle jamaga nüüd peale pean hakkama?? seega, päris hästi, eks?) ja teine kodune töö A3-le on homseks. Koonus ja selle kolmvaade ning kujutis ristisomeetrias, lisaks väljalõike jamad. Probably olen crazy, aga see on suht äge, kuigi ma ei teinud tööd veel lõpuni, kuna pärast on pealtvaade vale ja kui on, siis on ristisomeetria ka mööda, k.a. vasakultvaade. Agaa mulle meeldib millegi pärast, challenging. Tahaks selle valmis saada, see on kõvasti lahedam kui eelmine kodune töö. 9. nädalal on mataanalüüsi teooria kontrolltöö (~80 lk) ja ökoloogia töö (~120 lk). Peaks nüüd rohkem aega õppimisele kulutama. Täna (04.10) oli meil Kristeli ja Silveriga esimene füsa täiendõppe loeng, deklareerisin selle ehitusteaduskonnaga, et nende kahe tolakesega koos olla ja siis ühiselt koju minna. Omg! Vahetunnis istusime Silveriga ja rääkisime juttu ning meie kõrval istus üks poiss ja tuleb välja, et tüüp deklareeris 47 EAP-d. Holy-moley! Üldjuhul on kohustuslike ainete maht ~28 EAP-d (seda ei pea muidugi deklareerima, eriti, kui õpid osakoormusega, aga mõttekas oleks, kui nominaalajaga lõpetada tahad), seega 47 on väga hull koormus. Aga vähemalt oli ta ise õnnelik, lol.
Eelmise reede hilisõhtu ja varased hommikutunnid veetsin Krismari, Taavi, Oskari ja Kristeliga TTÜ tudengkonna 91. sünnipäeval: algul TTÜ vast-avatud tudengimajas, hiljem TTÜ ühikate juures olevas maa-aluses parklas ja enne kojusõitu Räägus. Sain kaine rool olla ja trust me, it's good not to drink, aga ainus kaine purjus inimeste seas pole tore olla, sest pooltele naljadele ei saa pihta ja teiste hulljulgus ning rumalus ei tundu just nii meeldivad. Une puudujäägid olid eelmisel nädalal märgatavad ja tudengimajas tellisin Ebe-Kailt (ülla-ülla, tüüpiline tema, kes täiesti random kohtadest midagi lahedat välja suudab võluda, nimelt juhuslikult sattus ta baarileti taha müüjaks ja seega endale üheks õhtuks tööotsa välja suutis sebida) energiajoogi, mis mind sugugi kauem kui tund-kaks üleval suutis hoida, pärast seda hakkas unepoiss kimbutama küll. Palju-palju purjus noori oli ja tuttavaid nägime ka :) Taavi lantis lava ees tüdrukuid ja puhus lammutajaga (oli vist nii, heh) juttu, Krissu ja Oskar läksid ühel hetkel juua ostma ja vetsu ning jäime Krissiga kahekesi. Umbes 15 min oli möödunud ja nii igav oli lihtsalt, kuna khm-khm.. Mõttetu bänd oli laval.. Sry, kui kellelegi väga meeldib, mulle lihtsalt ei sümpatiseeri.. Jaaaaa siis läksime Krissut ja Oskarit otsima, ent otsi-otsi kus sa saad, kedagi ei leia. Umbes pool h rändasime ringi ja rääkisime tuttavatega ja jõllitasime igasse pimedasse nurka, lõpuks leidsime oma turteltuvikesed üles ja õhtu läks jälle paremaks. Kella 3 ajal seadsime sammud auto poole ja sõitsime Rääku, kuna kõhud olid megatühjad! Taavil oli natuke.. eeee.. paha.. ja ta oli ka ainus, kes ei söönud ilmselgetel põhjustel. Kriss ja Oskar said imehästi söömisega hakkama, ma enam-vähem, Kristelil oli aga tõsiseid raskusi ja oi kui naljakas, kui Oskar kogu laga ära pidi koristama, andesta, Oskar. Poole viie paiku jõudsime koju ning uni oli hea. 15.00 järgmisel päeval ärgata polnud väga tore, sest enamik ilusast päikesepaistelisest päevast oli kadunud, aga mõnus oli üle pika aja põõnata.
Reedel, btw, oli teine keemia praktikum ja see oli kõvasti etem kui eelmine. Indikaatoriga mässata oli lahe, kuna I actually got to see something ja NaOH ning HCl segu katseklaasis läks kenasti roosakaks. Sel korral oli vähem arvutamist ka ja üldse, kuidagi lahedam oli sel korral. Protokolli kavatsen küll varem ära teha, kuna sel neljapäeval üheni arvutis protokolli teha polnud just eriti meeldiv. Aa, neljapäeval kukkusin tüüpiliselt minule. Jooksime Kaisaga rongile ja mu tennis tuli jalast ära, kui treppidest üles ruttasime ning kukkusin käe katki ja põlve sopaseks, aga tipikas on tegija ja tegijal ikka juhtub, right? Tüüpiline mina, anyway. Peaksin õppima paelu siduma, mitte neid jalanõude sisse toppima. Hästi, mitte õppima, aga seda kommet endale sisse harjutama. Tuleks kasuks. Triinuga rääkisin ka reedel, oeh, kadedusekuubik olen! Loodan südamest, et tal läheb Walesis hästi. Usun, et lähebki. She deserves it! Gerda lendas ka Austraaliasse. Tahaksin ka kuhugi välismaale, ilmselgelt on see võimalus hetkel välistatud, aga igatsen kuhugi eksootilisse paika. Hea küll, lõpetan kadetsemise ja lähen loen homseks keemia harjutustunniks materjali läbi. 6. nädal alles ning mul on juba kõrini. Väsitav. Ilusat ja magusat und, miljon kalli! P.S. Lisan tsitaadi hiljem, kui meeles, liiga väsinud, et otsida ja meeles ka pole ühtegi..
