Koolist veel niipalju, et poolsemestri KT-d on tänaseks läbi ja kulminatsiooniks oli füüsika, mis läks väga edukalt, Kerstiniga tegime tiimitööd ja kõik ülesanded said lahendatud, yay! Tänud Andresele ja Krissule, kes mind füsa õppimisel aitasid, don't know what I would have done without ya!! Jaaaa.. siis palju praktikume on, kolmes aines kogunisti: füsa, analüütiline keemia, orgaaniline keemia. Analüütiline kõige nürim, peab ülitäpselt mõõtma igast jama ja vaatama, arvutama jne. Orgaaniline on huvitav: sünteesime erinevatest ainetest teisi aineid ja ehitame ise aparatuure, siiani ainult positiivsed muljed. Füüsika praksid on ägedad, kuna meil on lahe juhendaja. Loengud on kõik enam-vähem normaalsed, mõnes olen loobunud käimast, kuna osa on niiiiiiiiiiiiiii mõttetud ja ma parem õpin ise kodus, kui käin seal kohal ning ei tee ikka midagi. Oskar alustas sel semestril TTÜs õppimist ja temaga on lahe loengutes, mis meil koos on. Mmmm.. mis veel? See semester on mõnes mõttes täielik õudusunenägu: matat pole, inkat pole (no seda enam ei tulegi vist, ma pole kindel, kas meil erialane kunagi tuleb, bakas vist mitte igal juhul), palju keemiat, füüsikat, rakendusstatistika. Geenitehnoloogia, mis tundub tegelikult lahe aine, ei ole seda üldse, sest loengud on kuivad ja kumbki õppejõud ei suuda ainet just väga huvitavaks teha.
Praegu ongi põhimõtteliselt kool, kodu, töö, sõbrad. Liisi ja Sikit igatsen. Sikit eriti, tüüp on Tartus ja viimati nägime Kristiina sünnal vist, msn ka pole, ei helista, pole kuulda ei kippu ega kõppu. Õnneks Karl käib tihedamalt kodus sõjaväest ja teda näen rohkem. Anyway, enough about all of that! Pilte siis, jep? Ok. Olge siis mõnusad ja hopefully külmad ilmad, mis kuidagi väga ootamatult on saabunud, jätkuvad pigem lumega kui ilma. Ja üritage mitte haigeks jääda, meil koolis oli septembris hull külmetus-viirushaigste laine. Ilusat sügise jätku, kullad, 'n C U around!
Sel aastal olen ma megapalju raamatuid lugenud ja witty dialogue on alati parim. Simon Lewis and Magnus Bane you two are my heroes!
Liisiga tegime pastat suvel minu pool. Õigemini tema tegi, mina istusin söögitoas, sest ma ei tohtinud jalale eriti toetada, kui Liis parajasti köögis askeldas ja pai lapsena söögitegemise enda peale võttis. Nom-nom! Hea oli pärast väljas süüa ja juttu ajada. Love yaaa!!
Sikiga käisime suvel Intouchables'i vaatamas. See film on 100% must-see! Pole ammu kinos käinud nii, et vaatajaid on vanuses 7-70 ja kõik naeravad ja pühivad silmi.
@ Vapiano
Caroline juures ema ja õega. Oli vähe pikem istumine Allikute pool.
Käisin sel aastal kõikidel Eesti korvpallikoondise kodumängudel v.a. Serbia mängul (mida hiljem tulemust vaadates sügavalt kahetsesin, aga Kristiina sünnipäev oli, seetõttu puudumine oli vist andeks antav). Kuna mu isa kuulub Eesti Korpallisõprade Seltsi, siis meile oli alati fännisektoris lindiga eraldatud ala, kuhu keegi teine ei pääsenud. Suht koomiline seltskond kuulub sinna seltsi ja osadega neist tulevad ainult lõbusad ja naljakad hetked meelde.
And I have no idea, miks nii pointless pilt siin on.
In love with this book. Lugesin Hunger Games'i enne suure buumi saabumist ja see raamat on pea et sama hea. Teine osa ootab riiulis, yay.
Korvpalli käisime veel ka väljaspool EM valiktsüklit vaatamas. Selle tulemuse "säilitasin", sest Eesti võitis suureskooriliselt ja üleplatsimees Vene tegi 41-punktilise skoori ehk veerandi punktidest. Ulme vend lihtsalt.
Gaga'l õe ja Sikiga kerge romantika. Kusjuures see on naljakas, et kui kirjutasin Gaga, siis tuli iTunesist kohe Poker Face, heh.
Orgaanika laborid näevad välja sellised, et sünteesime ühest ainest teist läbi mitmete protsesside, ehitame ise aparatuurid jms. Üks lahedamaid keemia laboreid, kus ma osalenud olen. Antud pildil sünteesisime Riiniga nitrobenseenist m-dinitrobenseeni. Oh, ja jäämasinaga on ülilahe mängida. Nagu väike laps võtaks plastmasskühvliga masinast jääd (minu tegevus tavaliselt) ja siis Riin ehitab alati mingi valli meie keeduklaasile ümber, kui seda jahutada on vaja. #kidsatheart
ESIMENE LUMIIIIIIII!!!!!:)))))
Kevadel anorgaanika laboris vist. Selles aines olid ka iseenesest lahedad laborid, sai igast erinevat värvi lahuseid kokku panna ja hullud sademed ja särgid-värgid tekkisid.
Sümboolne osa "sünnipäevasaagist" sugulastega tähistamisel.
Isa kinkis mulle sünnipäevaks kaks kutset Gaga kontserdile. Põhimõtteliselt lava ees seisime ja hell to the yes!!! Mark Kanemurat nägin, Gaga ei kõigutand nii väga, aga khm-khm.. Mark Kanemurat nägin oma silmaga tantsimas :)
Pisarakook minu sünnipäeval. Mis tuletab meelde, et pean ema käest teise koogi retsepti küsima, sest see oli niiiiiiiiiiiii hea. Ja ma ei kujuta ette, miks ma hoopis sellest pilti ei teinud -.- Äkki pärast retsepti küsimist teen seda ise ka ja panen retsepti siia üles..
1 nädal käisime vist iga õhtu Henri pool midagi tegemas, kas siis filmi vaatamas või midagi muud, 1 õhtu mängisime Henri, Rauno ja Andresega monopoli. Rauno jäi kohe miinustesse, oli kõigile võlgu, me Andresega tegime tiimi ja olime peaaegu võitmas, aga lõpus Henri ownis kõik ära ja võitis. Või õigemini me andsime alla, sest ei jaksand enam kl 2 aeg öösel mängida. Aaa ja hull ämblik oli 1 õhtu Henri seinal. ÜLIjube! Kapp kui loodusaktivist pidi selle muidugi ilusti kinni püüdma ja välja viskama. Iga päev sel nädalal naersin lihtsalt terve päeva ja loengutes ei jaksanud midagi teha, kuna ma olin niiiii väsinud, aga no regrets, had fun.
1 x geeni loengus vaatasime terve aja Riiniga toidu pilte (toidukad ju) ja siis mõtlesime, mida oleks kerge teha ja proovisime mõlemad kodus uut moodi viineripirukaid või mingit (ma ei teagi, kuidas seda nimetada) asjandust, mis maitses üllatavalt hästi.
Ja minu kõige armsam väike sõber. Ainult kallistaks ja kallistaks teda. Kahju, et ta nüüd enam minu voodis ei maga, sest ta on vist aru saanud, et ma ei tõuse hommikul kuuest, et talle süüa panna ja siis tagasi magama minna.
And that's about it. Tegelt ma tahtsin veel Pärnu pilte ka lisada jms, aga ma ei jaksa, so you're just gonna have to deal with it.
Update: Aa, eile käisin muidu Karli, Neu, Siki, Krissu ja Oskariga linnas söömas ja muljetamas, tore on nendega, kuigi kõik olid nagu zombied, eriti Karl, kes lõpuks juba laua peal magas ja isegi teenindaja küsis, kas tal on väga paha olla. No need on need ajateenistuse rõõmud ja mured. Ta võiks sealt juba jäädavalt tagasi tulla, igatsen tema pikki juhtmeid ja filosoofiapomme, agaaa varsti, varsti.
Panen praegu bloggeri kinni ja siis hiljem kunagi kirjutan veel, no promises really, ma olen nii halb blogija (vähemalt siia blogisse), seega musttuhat kalli ja ilusat sügise lõppu ning talve hakku kõigile!
