Hey, there! ’sup?
Täna on selline mõnus vihmane ilm. Hästi, võib-olla pole mõnus just parim sõna
antud kontekstis, aga mõnus on olla paksu suleteki all ja juua kakaod ning
vaadata American Idoli uusi osasid. Sellegipoolest karjub kõik mu sisemuses: „Kus
on kevad, päikesepaiste ja soojad tuuleiilid?“ Ilmselgelt kuskil kaugemal, igal
juhul mitte sii. Olen vahepeal palju sõpradega väljas käinud, koolis on v ä g a kiires ja hullud nädalad olnud ja kinos olen
ka vähemalt kolm korda käinud. Kõigest ei hakka rääkima, kuna olen palju asju
üles kirjutanud (mitte kuupäevaliselt, kuigi kronoloogilises järjekorras), kuid
osa neist on vist nii mõttetud, et ma isegi ei mäleta, mida need märksõnad
tähendavad.
Kinoskäigud: Liisiga TheVow, Kristiina, Henri, Taavi ja Hannoga ThisMeans War, Sirlega THE HUNGER GAMES.
Esimene neist oli Nicolas Sparksi sulest ilmunud käsikirjadest/raamatu adaptsioonidest
üks mõttetumaid. Ma ei saanud arugi, et nüüd tuleb filmi lõpp, kuna mingit
pinget eriti polnud, küll aga meeldivad mulle Rachel McAdams ja Channing Tatum –
viimane eriti tantsija rollis, uskumatu mees. This Means War oli mõnus märulikomöödia kahe väga kena mehe ja
armsa naisega. Praktselt terve saal pea viiesaja inimesega naeris vist. Viimaks
The Hunger Games – mõned märksõnad,
miks mulle film peale nö käsikaameraefekti tõttu, mis kohutavalt häiris, siiski
väga meeldis: 1. Jennifer Lawrence!!!; 2. Haymitchi, Effie, Cinna, Rue, Snow,
Cato, Seneca Crane’i tegelaskujude ja näitlejate poolest; 3. Enamik tähtsamaid
stseene oli vähemal-suuremal määral filmi sisse jäetud (aitäh, Suzanne
Collins!) ja mulle kui triloogia suurele fännile oli see mõnusaks üllatuseks.
Juuksuris käisin, värvisin juuksed tumedamaks jälle. Ilus
oli, nüüd on veidi heledamaks läinud, aga ikkagi ilusam, kui mu loomulik
helepruun (see on minu arvamus vähemalt). Heldi juures on alati tore käia,
jutuainest puudu ei tule + Süda salong on hästi koduse ja ilusa interjööriga ja
heas asukohas. Järgmisel päeval oli Sassi sünna :) Sandrit nägin viimati vist
Henri sünnal ja enne seda minu sünnipäeval ja enne seda paar korda suvel vist. Sass,
kui sa peaksid ime kombel lugema seda (lol, ma ei saa aru, kes seda blogi loeb,
vaatajanr’d tuleb kogu aeg juurde ja täiesti ootamatult ütlevad mõnikord
inimesed, et jaa, ma lugesin su blogist seda – well, aitäh, et viitsite oma aega kulutada sellele, kuigi midagi
väga põnevat siin lugeda pole), siis tea, et me tunneme puudust sinust! Sassi
sünnal oli palju inimesi, keda teadsin, kuid olin enamjaolt Karli, Kristiina,
Henri, Liisi, Neu, Krissi ja Stiinaga, kuid kõige rohkem siiski vist Taneliga.
Eh, Tanelit polnud ma terve igaviku näinud. Ja megatore oli temaga rääkida ja
aega veeta.
Karl andis mulle viimaks midagi, millest ta rääkis paar
päeva pärast mu sünnipäeva, which is a pretty long time ago. Aitäh! :) Kui
Karli vanemad reisil olid, veetsime mitu õhtut tema pool. Mitu õhtut oleme
Kristiina, Kristeli, Oskari, Henri, Neu ja Liisiga väljas käinud, Ergo, Kairi,
Kaspar olid ka ühel korral, isegi Siki oli ühel õhtul meiega väljas, jeeeee!!
Oleme niisama sõprade pool istunud, juttu rääkinud, filme vaadanud ja muud
põnevat teinud. Eelmisel nädalavahetusel näiteks olid Karl, Liis ja Kristiina
minul külas, tegime salatit ja hiljem kohupiima-kirsikooki, mis pealt nägi
välja nagu väärastunud maailmakaart, aga pole hullu, maitses ülihästi ja Karl
sõi isegi mitu tükki ära :)
Mis veel?...Ujumisvõistlustel käisin abistamas. Neu, Karl ja
Henri aitasid kohtunikke, aitasin ka. Pikk pai kolmele poisile, kes samuti
võistlesid. Rauno sai enda vanusegrupis meie endise ujumistreeneri Timo järel
teise koha, Karl kaotas teise koha enda vanusegrupis väga napilt, kuid siiski
ülitubli oled! Loodan, et su tänane matemaatika proovieksam läks ka hästi.
Väljas pole küll troopiliselt soe, kuid siiski soojem ning
seetõttu oleme ka palju aega jalutades ja väljas veetnud. Eelmine nädal olin
Henri, Karli ja Neuga väljas, soovisime teisele Raunole pärast südaööd ka
isiklikult õnne ja veetsime veidi temaga aega, eile olin mitu tundi Kristiinaga
jalutamas, hiljem tuli Kristel ka (oh seda imet! Hea meel, et ta ka vahel harva
oma nina peale kooli mineku ka mujale välja pistab).
Saaremaal veetsin munadepühade nädalavahetuse. Ema, isa ja
õega ning onu ja tädiga läksime tädile külla. Igal kevadel käime, sest tädi
Annel on sünnipäev ja mõnus on vahelduseks olla eemal linnamelust ja kadakate
vahel kõik muu ära unustada. Kuigi, kuna ilm polnud kõige parem, olime õega
terve aja toas, oli siiski tore sugulastega aega veeta. Muideks, sain jälle
meeliülendavaid maitseelamusi, ma ei saa aru, kuidas mu tädi nii häid toite
saab teha. Põhimõtteliselt istusimegi (meie õega õnneks mitte terve aja) reede
kella neljast-viiest päeval/õhtupoolikul laupäeva lõunani laua taga. Järgmisel
õhtul läksin Henri poole, vaatasime suurema seltskonnaga (kusjuures, kui
Karliga poes käisime, nägime Rauno S ka ja ta tuli ka meiega lõpuks) filmi „Tipptund“,
järgmisel nädalavahetusel teise ja kolmanda osa. Jaa, Jackie Chan ja Chris
Tucker on meeldiv kooslus ja head scriptid
olid filmidel, kuid viimane jäi kas unise oleku või ma ei oskagi öelda mille
tõttu siiski veidi magedaks.
Koolist ka. Lisaks hulludele nädalatele (miks kõik õppejõud
oma kava just nii sätivad, et esimesed 4 nädalat on väga normaalne ja kerge, siis
hakkab tulema: 2 nädalat kohutavad, 2 nädalat täiesti okeid ja muster kordub) on olnud ka väga lihtsaid ja mitte nii
stressirikkaid nädalaid. On ka paar meeldejäävamat üritust: 1. Käisin avasemestri
esimese kursuse parimate tudengite pidulikul vastuvõtul ja sain TTÜ rektori
pühendusega tekli; 2. Eriala on tänaseks läbi (ja ma ütleks küll, et 2 EAP saamiseks
oli minu arvates küll palju rohkem tööd ja vaeva, kui arvata oleks) ning eelmisel
nädalal toimus meil tunni asemel hoopiski degustreerimine sensoorika laborites,
mis polnud küll midagi professionaalset, kuid siiski huvitav ja omalaadne kogemus.
Muud polegi hetkel öelda. Hea meel on, et Liis viimasel ajal
nii palju meiega aega veedab. Kuigi ma ütlen igal pool, et Krissu on mu parim
sõbranna, siis võib-olla on see veidi luisatud ütlemine, sest mul on kolm väga,
väga head sõbrannat, keda ma usaldan absoluutselt kõigega ja keda ma ei suudaks kunagi tähtsuse järjekorda asetada: Kristel, Liis ja
Sirle. Don’t know what I’d do without
you, guys! Love you with all my tiny heart and you mean the world to me! Triinust
pole ammu midagi kuulnud. Loodan, et sul läheb ka teises Euroopa otsas kõik
hästi ja olen enam kui kindel, et kõik, millele sa aega pühendad ja vaeva
raiskad, tuleb kui mitte ideaalselt, siis hästi välja :)
Lähen otsin oma kassi terrassi pealt ja teen endale millalgi
uue kakao ning võib-olla tukastan veits. Esmaspäeval on viimane keemia labor,
mis on hea, siis on veel kolm nädalat aega, et protokollid arvestatud saada,
siis ei pea koondkontrolltööd tegema. Wish
me luck! Kardan semestri lõppu, sest see tuleb crazy ja üritan kõigest väest mikro-makro eksami ka enne sessi
positiivsele hindele sooritada. Olge tublid ja ärge jääge haigeks, sest tänane
päev muutus kohe viis nooti kurvemaks, kui Liis öösel ütles, et ta on palavikus
ja me ei saa jälle sööma minna ega juttu rääkida, haige olemine sucks.. bad.. ja mm.. jah, mul polegi
midagi enam öelda, rääkida, seega loodame, et päike tuleb varsti välja ja ilmad
lähevad soojemaks ning kaob ka see nõme külm tuul, mis mul eile väljas olles
tahes-tahtmata pisarad jooksma pani.
Xxxo.
