Tegelikult ei kajasta ma siin ainult veebruarikuiseid sündmusi, vaid mõningaid jaanuarikuiseid ka. Minupoolsed vabandused, et viimasel ajal palju kirjutanund pole, sest suhteliselt palju on teha ja mul pole absoluutselt viitsimist midagi kirjutada, aga et liiga pikka vahet sisse ei tuleks ning midagi üle pika aja kirja saaks pandud, siis vast leian selle aja, et nüüd mõne päeva jooksul ka natuke siia trükkida.
16.01.12. Henri ja Neuga. Olime vist Henrikal ja vaatasime filmi. Grown Ups. Naljakas oli, aga lõpp, nagu ikka sellistel filmidel, vajus ära ja läks magedaks, kuigi eks ta ole koguperekomöödia ja mitte mingisugune epic filosoofilise ja elutarga mõttega film. Öösel hilja jõudsin koju igal juhul.
17.01.12. Krissu sünna. Palju rahvast oli, mõne uue näo nägin ka ära (2 õigemini), ülejäänusid teadsin. Jakov oli DJ (ja põhiline jututeema vist). Sensiatsiooniline tüdrukute seas. Aliast mängisime (as always) ja Karli, Siki ja Taaviga olime ühes tiimis, tegime võõramaalastele (Kristeli 2 kursaõde ja veel 2 keskkonnatehnikut) ära. Neu, Kriss, Kaspar, Rauno ja Ergo (neil liikmed vahetusid) ei olnud just väga kõvad vastased. Karliga rääkisin palju. Henri tegi jälle oma legotransformeri mängu, ent seekord oli transformeri asemel suur mängukaru. Elist nägin üle pika aja (viimati tema sünnal). Ja õnneks oli sünnipäev just sellele kuupäevale seatud, sest Siki pidi nädala pärast juba lennukisse istuma, et Walesi Triinule külla sõita ja hea oli, et ta sai ikka aega tulla.
25.01.12. Sikiga kinos ja söömas. Käisime Sherlock Holmesi uut filmi vaatamas. Minu esmane kogemus SH filmidega. I absolutely adore Robert Downey Jr. What a cool and awesome fellow! Mõningad elemendid häirisid, aga naljakas oli ja igav ei hakanud, seega jäin rahule.
03.02.12. Lummari sünna. Võtsime kätte ja käisime Krissi, Krissu, Henri, Anu, Tõllu, Rene ja Triinuga Lummarile õnne soovimas. Leidsime täpselt sellise aja, mil direktor ja õpetajad ka kõik väikesesse kehalise ruumi tulid, et samuti õnnitleda. Rääkisime endiste õpetajatega juttu ja sõime kringlit ja komme.
Samal õhtul olime Henri juures (Krissu, Oskar, Henri, Kristiina, Krismar, Anu, Neu, Henri vend ja venna sõber). Saunatasime ja veetsime mõnusalt aega.
04.02.12. Neu sünna. Mega-hüper-super-omg-kui-külm. Peamiselt istusime, sõime, rääkisime juttu ja naersime. Öösel sõitsin koju, viisin Kristiina ka ära. Meil polnud aega, et oodata, kuni auto soojeneb ja sõitsime koju ning sõna otseses mõttes värisesime mõlemad terve tee.
Ok, rohkem ma kuupäevaliselt ei mäleta, aga veebruarist algas teine semester. Ained on raskemad ja mahukamad, aga see-eest huvitavamad. Esimene KT on juba järgmisel nädalal. Hea on see, et paljudes ainetes saab kas eksamihinde KT-dega või siis osa eksami punktidest erinevate töödega kätte saada, mis vähendab eksamiks õppimise mahtu. Hetkel peaks plaanipäraselt semestri lõpus olema 5 eksamit, aga võib-olla jääb sessi ajaks ainult 2-3 ja ülejäänud juba varem sooritada.
Hetkel õpin mikro-, makroökonoomika tunnikontrolliks (üritan vähemalt magama jäämata viimase kahe loengu materjali läbi lugeda ja midagi selgeks saada) ning sisestan toitumiskava mingisse programmi, kuna viimaste päevade söögikorrad on mul vaid paberil kirjas. See on mingi erialane ülesanne, hiljem peame aruande esitama ja analüüsi tegema, igast tabelid, diagrammid, värgid-särgid. Mahukas, aga kasulik.
Täna bussis sõites nägin, et ühel pisikesel 1.-2. klassi poisil oli nutitelefon. Vahel ma lihtsalt ei saa aru, milleks on vaja väikesele lapsele puutetundlikuekraaniga vidinat, mida ta kasutab peamiselt mängimiseks ja internetis surfamiseks? Vaevalt, et ta mahukaid kõnesid maha peab ja meile saadab etc. Võiks ju alustuseks veidi tagasihoidlikuma telefoni osta, et laps õpiks hindama selle väärtust. Samuti ei osteta (üldjuhul) algajale juhile hirmkallist luksusautot, vaid ikkagi veidi tagasihoidlikum. It just feels wrong, I don't know. But hey? Who am I to say? Ma pole lapsevanem ja ei tea laste kasvatamisest midagi. Võib-olla ongi tänapäeval hea, kui laps käib ajaga kaasas ja saab kõige uuema mudeli ning äkki see tuleb talle hoopiski kasuks?
Teine asi, mida öelda tahtsin on see, et igatsesin lund nii, nii väga. Kui ta lõpuks tuli, ja ka maha jäi, olin üliõnnelik. Hetkel on väga kõrini ja tahaks suve. Probably see möödub paari nädala pärast, aga millegi pärast tekkis hiigelsuur suveigatsus. Mulle meeldivad vist kõik aastaajad. Igaühes on omad võlud ja kuigi Eestis on viimastel aastatel dendents, et on vaid kaks aastaaega (kevad ja sügis), siis olen õnnelik, et elan sellises kliimavööndis, kus pole hirmsaid maavärinaid, orkaane ja mudalaviine ning saan kogeda mitut aastaaega ühe asemel (aga need lumetormid ja üleujutused ja äikesetormid (oh, god!!) on ikkagi ebameeldivad).
Reedel saan Liisiga kokku. Läheme kinno ja hiljem lähen vist grupiõhtule. Sellest mõni teine kord.
Tahtsin mõned pildid ka lisada, aga unustasin Krissult küsida ja ausalt, ma olen tänastest loengutest suhteliselt väsinud ja ei tahaks midagi muud, kui kutsuvasse voodisse enda kõrval kerra heita ja magada.
Ma ei hakka ühtegi tsitaati Interneti avarustest otsima, vaid kirjutan siia kaks kõnekäändu, mida R. Vokk meile erialases loengus meelde tuletas (btw, loeng ise oli suhteliselt huvitav, palju näiteid elust ja need polnud mitte tuimalt räägitud, vaid panid naerma, muigama ja kohati ka eluviiside üle järgi mõtlema).
- Nälg võtab silmanägemise ära
- Magu on nii täis, et hakkab südamele
Tuleb välja, et mõlemal ütlusel on tõepõhi taga. Jälgige oma toitumist, ärge liialdage ja ärge nälgige. Ärge külmetage ka, palun! Ma juba haakisin endale kuskilt nohu külge vist ja kurk on ka kergelt valulik, aga toimetan juba selle kallal, et raskelt ei haigestuks. Loodan, et teil kõigil oli ilus sõbrapäev ning et te ei pea oma sõpru vaid ühel päeval aastast meeles, vaid meenutate neile pidevalt nii sõnade kui ka tegudega, et nad on teile kallid ja hoolite neist. Ilusat jäise veebruarikuu lõppu ning suve ootajate rõõmuks on varsti rohkem ka linnulaulu kuulda ja peagi on kõik kohad värviliste sulgedega kevadetervitajaid täis. Kalli!
