3. juunil sättisin end, et Sirle sünnale minna, koos minuga tulid Elis ja Krissu, Triinud ootasid juba ees. Sõime-jõime-rääkisime, hiljem suundus osa Holly, ma tulin koju, sest järgmisel päeval tulid meile külalised ning pidin hommikust saati juba koristama, süüa tegema jne. Laupäeval oli tore: sai head ja paremat, palju külalisi ning huumorit, muideks, Sassi sõnul on Rainil otsa ees 5 musi :)
Vahepealne aeg möödus tööl ning linnas kleidi, kingade ja muu vajaliku otsinguil. 17.06 käisin TTÜ rektori pidulikul vastuvõtul Krissuga: slaidiesitlus, debatt, ettekanded, autasustamine & kõige hea ja parema söömine (imemaitsvad suupisted). 21. juunil toimus Saue Gümnaasiumis XXIV lennu pidulik lõpuaktus ning saingi oma lõputunnistuse kätte :) Sugulased-tuttavad olid õnnitlemas ja suur tänu neile, kes meeles pidasid (kas või sms'i, facebooki või muu suhtlusvahendi teel). Kodus ootasid juba kaetud laud ja kingitused, nende seas ka HTC Wildfire S (olin megašokis, kuna ei tahtnud kingitust ja telefoni otseselt vaja ka polnud, minu SE K530i oli 100% töökorras ning mingis mõttes olen kade õe peale, sest see oli megahea telefon!), jipppiii-jee!! Lol, viimasel ajal on Tele2's pakkumine ka, et Wildfire S liitumisel (tasuta vist?). See reklaam häirib mind veits :D Anyway, seitsme paiku tuli Rene, aitas asjad autosse viia, sõitsime siis Krissu ja Henri juurest läbi, seejärel Järvele Selverisse ning edasi lõpupeole. Heh, võtsime tegelikult väiksema maja, aga seal pakuti meile, et võime lisatasuta suure maja võtta. Algul oli plaan 2 päeva olla, aga kuna peaaegu kõik pidid tagasi minema, tulimegi kõik ära. Megatore oli ja tegelt on päris kurb lapsekingadest välja astuda ning need suuremate ja uhkemate vastu vahetada. Tagasi sõitsime Silveriga koos ja Jõelähtmes ostsime patakad ning pidasime ülejäänud teed läbides raadiosaatjatega ühendust.
Jaanipäeva veetsin enamjaolt emmega, olime Caroline juures. Käisin vahepeal kodus ja Rene juures, hiljem läksin õe ja Karmeliga (kuna megauni oli ning vajasin kedagi, kes mind sõidu ajal üleval hoiaksid) emmele ja issile, kes vahepeal bmw'ga Caroline juurde läks, järgi. Ann oli endale sõbrad külla kutsunud ja maja oli purjus noori täis, jube vaadata lausa, kuidas mõni ei tea oma piire või siis kompab neid pimesi, juues end konkreetselt laua alla. Aga eks igaüks valib ise meelelahutuse ning kes olen mina, et arvustada? Täna (27.06), kui linna tööle sõitsin, oli Vabakal suuremat sorti puhumine, aga pühad olid nii pikad, et arvatavasti said enamik siiski kaineks. Kirjutan nüüdsest vist nii, et mingi osa kirjutan ühel päeval, hiljem järje jne, kui räägin tänasest kuupäevast, siis lisan loodetavasti ka kuupäeva, et veidi kronoloogilist korda säilitada. Praegu lähen raamatut lugema, sest homme jälle varakult tööle.
Mõtlesin, et teeks eraldi raamatublogi, sest viimasel ajal olen palju lugenud ja kes tahab, saaks lingi ja parooli. Vist. Arvan, et kirjutaksin sellest, millest raamatud räägivad (algul pealiskaudselt, hiljem veidi täpsemalt ja pikemalt (kuna kõik ei taha spoilereid), oma arvamuse: mis meeldis/ei meeldinud, mis oleks võinud teisiti olla, mis tundeid see tekitas, kas soovitan või ei jne). Endal on ka hiljem hea lugeda, mis raamatuid olen lugenud ja mis meeldisid jms. Aga see on alles väike ideepirn, mis kuskil ajusopis aina suuremaks paisub ning võib-olla mingil ajahetkel piisavalt küpseks saab, et seda siis teatud eesmärkidel kasutada. Seniks aga mõningate raamatute review'd:
THE HUNGERGAMES - trioloogia, mida võiks veel mitmeid kordi lugeda. Muideks, üle-eelmises postituses ütlesin, et II&III osa pole väljas, aga raamatukogus kogemata komistasin nende otsa ja olin megahäppii!! Nii et parandus siis: kõik kolm osa on väljas eestikeelse tõlkena, lugesin vist 2009 kommentaare/blogi vms, tüüpiline mina, kes ei vaevu aastaarve vaatama. Hea küll, aitab sellest! Esimest raamatut lugedes olin täiesti obsessed, teine raamat oli ka supermõnus, kolmas venis veits, sest palju oli nö sõjaplaane, lahinguid Kapitooliumi ja ülestõusnute vahel. Spoiler alert (selle lõigu piires)! Kui soovid lugeda, siis omal vastutusel ainult. Ma ei suutnud endale täpselt ette kujutada, kuidas nt need kaunad kolmandas osas välja nägid, kohati oli küll väga arusaamatu, nt see must ollus, mille tõttu Katniss ja kaaslased majadesse pidid varjuma. Oma peas kujutasin neid oakauntena ette, aga kindlasti polnud need sellised, eks filmist näeb (film muideks ilmub 2012 kevadel, peaosades Jennifel Lawrence, Josh Hutcherson, Liam Hemsworth, Stanley Tucci, ka Lenny Kravitz, kes kehastab Cinnat). Omg! Cinna pärast oli küll väga kurb meel, ta oli üks Katnissi tulihingelisi toetajaid ja südamlik ning mitte tehis-plastik-värdjas, nagu paljud teised Kapitooliumis. Kui Prim suri, ma ei nutnud, sest ei saanud isegi aru, kui kõik juba läbi oli, kuid vetevool minu sinakashallidest silmadest algas siis, kui Buttercup Katnissiga kahekesi oli ja nad vihavaenu minevikku jätsid, igatsedes seda särasilmset armast tüdrukut, kes imo oli kõige vähem surma väärt. Miski sellest polnud tema süü, ta ei olnud kunagi kellegi vastu halb ega õel, aitas, kui sai ja oli terves trioloogias üks armsamaid tegelasi. Keegi, kes ei valetanud Katnissile kunagi, kes toetas, armastas teda jäägitult. Seepärast oligi kurb. Lõpp ei meeldinud mulle üldse. Mõistan, et Katniss oli traumeeritud kõigest, kuid keegi, kellega ta on koos üles kasvanud ja kahe esimese raamatu jooksul tema pärast keeldunud poisist leivaga, elab teises ringkonnas ja nad ei kohtu iialgi? @ some point, olin Gale'i poolt. Peeta on tore, helde ja hea suhtleja, kuid nende vahel puudub teatud pinge. Kõik on kuidagi lihtne. Samas, ei saa eitada, et teadsin, lõplik valik on Peeta, ükskõik, kas ta oma hullust seisundist välja tuleb (for real! mingil hetkel arvasin, et ta ei tule kunagi pimedusest välja ja tahab igavesti Snow sisestatud plaani kohaselt Katnissi tappa), pealegi, nagu Katniss väitis, oli Gale'is vihkamine tüdruku vastu, kuid temas endas oli vihkamist nende mõlema eest, Peeta aga oli valgus, mida ta vajas. Aga oleks võinud veits rohkem midagi olla, kuidagi kahvatu oli lõpp. Siiski, tahaksin veel lugeda millalgi. Täiest võimatu oli käest panna..
AJARÄNDURI NAINE - Nagu varem ütlesin, vaatasin enne filmi. Tavaliselt ma nii ei tee, et vaatan filmi ja siis loen raamatut, aga tahtsin rohkem filmi mõista. Leian, et mõlemad olid head, kuid nagu üldjuhul kipub olema, oli raamat parem. Palju nüansse jäi filmist välja ja romaan andis parema ettekujutluse, kuidas ajarändamine ning sellega seonduv toimub, kuidas Clare end tegelikult tunneb, sest filmist ei jäänud sellist muljet, nagu ta oleks eriti kurb või masenduses olnud. Meeldis.
OMA ÕE HOIDJA - eeeehh.. Teistsugune raamat, tavaliselt ma ei loe selliseid meditsiini puudutavaid teoseid, pealegi oli see kirjutatud nii, et nt 10 lk rääkis Anna, siis Brian (isa), samas jutustasid oma loo ka Sara, kes sageli pajatas mälestustest, ja teised peategelased. Algul tundus huvitav, keskel oli nii, et appikene!! ei jaksa enam, siiski, 400-st lk'st oli loetud 250 ja ma sundisin end lõpuni lugema ning olen superõnnelik, et nii tegin: viimased 20 lk ma nutsin nagu segane. Ootamatu ja šokeeriv lõpp. Kordagi ei tekkinud tunnet, et nii võiks lõppeda. Uuesti ei loeks, kuid 5-st annaksin lõpu pärast 4 palli, muidu oleks olnud kesine kolm, kuna kõik meditsiinilised terminid varjutasid lugu ennast.
ÕDEDE ETTEKUULUTUS - viimati lugesin päris head teost, millel on järg ka, kuid uurisin raamatupoest ning eestikeelset tõlget veel pole. Päris creepy oli üksinda õhtul lugeda, since mul on suhteliselt hea kujutlusvõime, nt absoluutselt igasugusest varjust tekib hirmuäratav kujutis ja õudukaid ma ei vaata, sest see on täielik enesepiinamine ja ma ei pea silmas adrenaliini, mis filmi vaatamise ajal verre pumbatakse, vaid sellejärgset aega, kui kardan isegi vetsu üksi minna :D Heh.. Seda soovitan ka sellistele nagu Siki nt, kes teab, mis raamatud talle meeldivad ja sul on samasugune maitse, siis sobib i think. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Mütoloogiline, pool ulme, midagi vaimudega/hingedega, samas südantlõhestav kurbus ja kurjus, mille vastu võitleb headus ilma piisavate vahenditeta. Ise küll ei tahaks Värav olla. Ajaviiteks mõnus lugemine, tõmbab lausa enda poole. Oeh, tegelt suht hirmuäratav, sarnaselt tõmbab, nagu märk tõmbab amuletti (in order to understand you have to read the book).
MÄRGITUD - hetkel viimane kokkuvõte emotsioonidest ja loetust. Eeemm.. Jah, ajas naerma, kuid ei olnud väga köitev. Tegevus toimub ainult paar päeva. Sarjas on vist kokku 12 osa (hetkel), eesti keeles ilmunud ainult 1. Imelik on mõelda, et vampiirid käivad kõik ühes koolis ja nad suudavad välja manada elemente nagu õhk ja vesi jms. Lisaks on neil laubal tätoveering, mida ei ole üldse kerge silme ette manada. Kui teine osa ilmub (ilmselgetel põhjustel ei taha ma inglisekeelset versiooni soetada) loen selle läbi ja eks siis otsustan, kas jätkan või jätan pooleli.
Eile (05.07.11) käisin Kristeliga kahekesi õues. Meeldiv ajaviitmise viis, ent ainus jama, et külmetasin eilse jaheda tuulepoisi tõttu ja hommikul ärkasin kerge palaviku, kurguvalu, tatise nina ja tuikava kehaga. Polnud just kõige meeldivam tööl olla. Rääkisime ka mitukümmend minutit endise klassijuhataja Floreniga juttu, I rly liked her as my teacher. Täna tõin koolist lõpupildid ka ära, päris ilusad. Hea, et matt fotopaber, kuna glossy'le tulevad kohe näpujäljed peale. Nädalavahetuse veedan perega onu juures suvilas, võib-olla järgmisel nädalavahetusel Lõuna-Eestisse rallile. Ei plaaninud minna, sest väiksena oleme isegi Saksamaale ja Soome seda jälgima sõitnud ja olen Eestis ka mitmeid kordi vaatamas käinud, aga nüüd, suurena, ei ole see enam nii atraktiivne. Kõik on ära sõitnud/sõidavad, seega üksi terve nv kodus olla ei tundu just kõige ahvatlevam, seega pean mõtlema, mida teha. Kandideerisin kahte bakalauruseõpesse ka, homme esitan oma kandidatuuri veel mõnesse kohta. Täiesti hämmastav, kuidas aeg lendab: sügisest alustan õpinguid ülikoolis, load on mul peaaegu juba aasta aega, ma olen kohe-kohe 19-aastane plikatirts.
Oeh. Ah jaaaa!!!! HP 7 pt. II tuleb kinno, arvan, et nutan lõpus, sest kasvasin ju saagaga üles ning kurvaks teeb, et nüüd saan Ruperti kehastatud Ronald Weasley't vaid videomakist või dvdmängijast vaadata, Tom Felton on ka absl amazing imo! Actually I fancy all of the actors and characters. Ja alati, kui näen Tom Riddle'it, kes on ülima kurjuse kehastus, ei suuda ma uskuda, et Ralph Fiennes, kes on üpriski atraktiivne mees, kehastab nii jälgi väljanägemisega tegelast. Ohhh-ohh-oh!! & I love Alan Rickman and Tom Felton. Järgmises postituses kirjutan ka kirsi-hapukoorekoogi valmimisest, millest viimasel korral ka ohtralt pilte tegin ja nädalavahetusest Raadnas, üritan kiiremini kirjutada ja mitte pikki vahesid sisse lasta.
P.S. Selle postituse lõpp on 06.07.11, ent lisan pildid arvatavasti homme, sest ei viitsi praegu suurt arvutit tööle panna, see võtaks terve igaviku. Kalli!
''I'm going to voice what I think everyone in the crowd is already thinking which is that Dan, you didn't get lucky. You were, and are, the perfect Harry. And will be forever.'' - by Emma Watson
''I'm going to voice what I think everyone in the crowd is already thinking which is that Dan, you didn't get lucky. You were, and are, the perfect Harry. And will be forever.'' - by Emma Watson
