Tegelikult ma ei kavatsenud täna kirjutada, aga kuna kedagi pole praegu kodus ja ma ei viitsi hetkel midagi teha ning et lummusest vabaneda, pean hetkeks midagi muud tegema ja kui ma juba kirjutan, siis väheke ka sellest, mis sel nädalal teinud olen. Reedel käisin linnas ja kuna emme oli seminaril, pidin teda Ülemistes mitu tundi ootama. Umbes pool tundi pärast seda, kui olin kaubanduskeskusesse jõudnud, helistas õde ja ütles, et tal on kool läbi ning kutsusin ta siis Ülemistesse. Kui ta kohale jõudis, olid mõlemal kõhud väga-väga tühjad ja otsustasime sööma minna. Võtsime menüüd ette ja valisime ülikaua! Pakun, et tund aega: vaatasime ühte menüüd, siis teist, siis kolmandat, arutasime, siis koostasime oma menüüsid ja lõpuks olime nii väsinud ja näljased, et võtsime mõlemad salati: tellisin endale tuunikalasalati, õele Caesari salati. Väga maitsev oli! Kusjuures, olen märganud, et kuigi toit ei näe kõige parem välja, võib ta hoopiski parem olla, nt. kui vanaema tegi hakklihakastet ükskord, siis nägi see väga jälk välja, ent see oli vast isegi parim hakklihakaste, mida kunagi söönud olen. Pärast sööki uitasime keskuses ringi ja otsisime lõpuriideid, mida me ei leidnud ning pärast sõime jäätist: mina pirni- ja kookose-, õde pistaatsiamaitselist. Käisime filmipoes ka ja sinna minnes ning seal olles sai palju nalja. Kell neli tuli emme seminarilt ja sõidutasin meid siis autoga Caroline juurde, kust edasi liikusime juba ühes autos, koer pagasiruumis. Võtsime Mariju, kelle nägu oli üleni sinise markeriga koos (vihm ja õhupallile kirjutatud markerivärv pole just parim kombinatsioon) peale ning sõitsime siis Piritale, kus Marijul ja Helerinil toimus (tänase esinemise) peaproov. Mina, emme, Caroline ja väike kutsa läksime aga terviserajale (on vist õige nii öelda, ma ei kujuta ette, kuidas seda nimetatakse) kõndima ning jalutasime minu jaoks kiires tempos läbi ligi 10km (7.3 oli ring, aga me ei läinud mitte mööda õiget rada, vaid pöörasime hoopis erinevatel ristmikutel suvalistesse suundadesse ja kõndisime peaaegu poolteist tundi). Pärast kogunes enamus Pirueti Vihmapiiskade rühmast Caroline auto juurde, kus jagati lastešampust ja komme, sest Marijul oli sünnipäev. Tagasi kodus, lugesin raamatut ,,Näljamängud’’, mille autor on Suzanne Collins.
 |
| Caesari salat pärast: olevat maitsev olnud, kuid oliive ei suutnud süüa. |
 |
| Caesari salat enne |
 |
| Tuunikalasalat |
Eile hommikul pidin jällegi varem tõusma, sest õde pidi kaheteistkümneks Kristiine keskuses 5D kino ees olema, me emmega läksime poode kammima ja leidsin 2 seelikut, aga enne, kui pole pluusi, ei saa osta seelikut, pealegi ei tea ma veel, millist seelikut tahan. Oh jah. Kleitidega on nii nagu on. Anyway, Apollos käisime ka, seal nägin esimest korda TVD raamatuid, aga ma ei tahtnud osta, kuna teist ja kolmandat osa seal polnud, mis ma selle esimese ja neljandaga ikka teen, kui mul vahepealseid pole. True Bloodi raamatuid tahaks ka lugeda, kuna need pidi samuti telesarjast erinema. Võib-olla kunagi, kui ma rikkaks saan, sest kuigi ma tahaks nii paljusid raamatuid lugeda, on enamus siiski ühekordseks lugemiseks ning mõttetu on nii palju raha raisata. Muidugi pole mul nii palju raha, et saaksin kõiki neid raamatuid endale lubada, aga raamatukogus pole kõiki, mida tahaksin. Isegi poes pole :(. Kaubamajas käisime ka veel, kuigi seal polnud esimesel korral ka midagi, aga juhtus üks väga hull intsident: järsku hakkas naisteosakonnas keegi karjuma ja sõimama (vetsus), kõik, kes möödusid, jäid seisma ja jõllitama. Mingi eestlasest vanem naisterahvas kisas ja sõimas soomlasest naist, et too oma kaks väikest last naistetualetti oli viinud, öeldes, et poisid ei käi naistetualetis jne, siis vandus ja räuskas nagu segane, soomlane karjus appi. Kui viimane välja tuli, nägin, et lapsed ei käi veel kooliski ja siis oli küll nii, et kuidas saab õiendada ema pärast, kes toob koolieelikud endaga tualetti kaasa? Kuhu ta siis veel nad saatma peab? Ta ei saa ju minna meestevetsu kaasa. Ja draama läks veel edasigi: kutsuti turvamees, eestlane tuli välja, ütles, et väikesed lapsed tulid hoopis talle kallale, et poisse ei tooda naistevetsu jne, kuigi kõik kuulsid, kuidas see naine ise ründas väikseid poisse, kuna ta sõimas ja kirus seal vetsus, samal ajal, kui soomlane appi karjus ja üritas vist naist lastest lahutada. Häbi oli igal juhul. Eestlase pärast. Poodlemise isu oli kadunud, jalad valutasid, kõht oli tühi ning läksimegi Selverisse ja siis koju. Lugesin raamatut edasi, suutmata seda käest panna. Issi tuli ka kalalt eile ja vaatasime õhyul koos jalgpalli, kuigi jälgisin seda ainult poole silmaga, mis minu puhul on suhteliselt tavatu. Juhuuu!! Barca võitis! Isegi, kui mulle FC Barcelona ei meeldiks, ei saaks ma iialgi ManUle pöialt hoida, ent pean tunnistama, et kurb oli, et van der Sar ei triumfeerinud oma viimases mängus. Voodis lugesin veel raamatut ja pidin kella ühe paiku sundima end mitte mõttelise, vaid verbaalse käsklusega raamatut käest panema, sest olin väsinud, aga kihk edasi lugeda oli suur.
 |
| Symbols of the three books |
Täna ärkasin kell 12, võtsin köögist juua ja kaks küpsist ning kohe voodisse tagasi ja raamat kätte. Kui postituse alguses mainisin lummust, siis sellest lummusest rääkisingi: ,,Näljamängud’’. SIKI!!!!! Sa pead seda lugema! Ja kõik teised ka! I’m obsessed praegu, kui mul pole raha enamike raamatute jaoks, mida tahan, siis nii palju ikka on, et kulutada teise ja kolmanda osa peale (inglise keeles seekord, eestikeelne II osa peaks alles suvel millalgi tulema). Ma lihtsalt pean neid lugema! The Hunger Games trioloogiat on võrreldud edu poolest Videviku saagaga. 2012 märtsis esilinastub film. Loodan, et seda ei rikuta ära, kuigi ma ei kujuta ettegi, kuidas nad mahutavad ära nii sündmusterohke raamatu ilma, et see rikutaks. Kuna olen hetkel üksinda kodus, naudin hetkel veidi üksindust ja hiljem alustan raamatu ,,Ajaränduri naine’’ lugemist. Film oli hea, aga lugesin, et raamat on parem, sest seletas lahti erinevad ajad ja situatsioonid. Tegelikult oligi filmist raske aru saada, nt. miks Henry ei mäletanud Clare’i ühel hetkel, teisel aga mäletas etc. Okei, mu aju käsib peapöörituste ja tühja kõhu tunde abil märku anda, et peaksin sööma, seda ma teengi. Kõike head!
