Hey! Tegelikult mul polnud plaanis üldse lähiajal kirjutada.. Lihtsalt.. Juhtus kõige kurvem asi.. Mu kiisu suri ära.. Või õigemini.. Ta pole nüüd reedest saati koju tulnud ja Renet ja Rene mõlemad nägid laupäeva hommikul (eile sain teada, mispeale ma ei suutnud uskuda.. See oli just see, mida ma kartsin.. :'/ Hakkasin automaatselt nutma.. Ma ei suutnud koolis olla, mis peale tulin koju, et õe käest küsida, kas kass on tulnud, aga ta ütles ei ja mu kartused said veelgi rohkem tõeks..) mu naabri maja kõrval maanteel ühe kiisu laipa.. Auto oli alla ajanud.. Ja mõlemale tundus Kessu moodi.. Mh.. :'/ Nii kurb tunne on.. Me pole 100% kindlad, et meie kiisu oli, aga nii loodan, et ta tuleb veel koju.. Eile kui arvuti taga õppisin ja esseed/arutlust pidin kirjutama, vaatasin iga 5 min tagant vasakule aknast välja. Just nagu ootasin, et ta tuleks ümber nurga oma hiiliva kuningliku kõnnakuga.. Tavaliselt on ta mänginud meie rajooni peal, üle maantee ta ei kipu.. Mh.. Mh.. Ma nii tahan, et ta tuleks.. :'( 

Kallis Kessu, kui sa oled veel kuskil, siis tule koju musi! Ja kui sa ei ole, siis ma loodan väga, et oled ilusas roosas kiisutaevas ja et sa mõtled vahepeal meie peale ka.. (})

Siiri