Bonjour! Eelmine nädal möödus väga sisutihedalt. Esmaspäeva hommikul sooritasin autokooli teooriaeksami ja sain edukalt läbi, kõigest kaks hooletusviga. Panin järgmiseks hommikuks ka sõidu kirja. Päeval kui koju jõudsin, mõtlesin, et emme pole ju ,,Eclipse’i’’ näinud ja tegin ettepaneku seda vaatama minna, sest nii kui nii oli pilvine ilm ja emmel viimane puhuksenädal käimas. Mõeldud, tehtud. Õde tuli ka. Sel korral olid kinos väga nõmedad teismelised tüdrukud, kes filmielamuse täielikult ära rikkusid. Lõpuks ma enam ei pannudki neid tähele, aga siiski, väga ebameeldiv oli. Hiljem läksime Kamikaze’sse sööma, sõin imehead kukeseenekastet ja see viis lausa keele alla. Nad oleks võinud sinihallitusjuustu ka sisse panna, siis oleks veel parem olnud :) Pärast sööki suundusime Saku Suurhalli Eesti-Läti korvpallimängu vaatama. Kui väiksem olin, käisin kogu aeg vanematega kaasas kossu vaatamas. Soku hallis nt istusime emmega ja issiga pidevalt Margiti juures ja rääkisime temaga juttu ning sõime kalasaia. Paraku mida suuremaks ma kasvasin, seda vähem käisin kaasas ja kuigi ma olen korvpalli kohta palju lugenud (loen lehest spordi kohta tavaliselt kõik artiklid), siis huvi selle vastu suur pole olnud. Esmaspäeval aga oli mäng väga põnev ja korvpallipisik süstiti taas minusse. Võiks teinekordki minna :)

Teisipäeval tegin sõidueksami, osadele olen rääkinud, kui haige see oli ja ma ei hakka seda siia kirjutama, ma lihtsalt ei taha ennast kurjaks ajada :( Hiljem läksin issi tööjuurde ja abistasin veidi, korrastades kettaid, mis on maailma kõige tüütum töö üldse. Pärast tegin komandeeringuaruandeid, mis läks oodatust kiiremini, kuid alguses tundus see ülikeeruline. Hiljem enam mitte. Sain töötasuks veidike taskuraha.

Kolmapäeva kohta ei oska midagi öelda, ei mäleta absoluutselt, millega tegelesin.

Neljapäeva hommikul tõusin umbes 11 ajal ja kuulsin, et keegi haugub meie terrassi peal. Loomulikult oli see Bessi, kes meie kassi nähes alati klähvima kukub, hoolimata sellest, et kiisu magab rahulikult meie hoovis, meie verandal, meie toolis. Aga ei, muidugi peab väike taks tulema ja kisa tõstma. Läksin teda siis ära ajama, aga ta nihkus vaid paar sammukest taha poole ja ei tahtnud ära minna. Otsustasin oma kutsu välja lasta, et lähevad siis kahekesi mängima. Kui ma terrassiukse lahti tegin, jooksis Donna välja nii, et kukkus ise kõhuli ja tegi mu jala katki, et ma ei saanud ühtegi jalanõud hiljem jalga panna: verd jooksis ja nahk oli marraskil. Siiamaani on suur sinikas ja küüntega katkitõmmatud kohad näha. Juhtub, aga sel hetkel sain ma kurjaks. Nüüd olen oma koerale ammu andeks andnud. Tean, et ta ei teinud meelega, aga pole vaja ka nii moodi ju välja tormata :( Hiljem kui emme õe trennist koju tõi, läksime puugisüsti saama. Ma kartsin v ä g a (!), aga see õde perearstikeskuses tegi selle süsti nii ära, et ma ei saanud arugi, hiljem õlg veits valutas, aga süst iseenesest polnud küll valus. Pärast seda käisime taarat viimas, võtsime mu autokoolitunnistuse ja suundusime ARK-i, kus panin teooriaaja. Ma praegu ei hakka ütlema, millal see on, sest ma kardan ikka, et pärast ma ei tee ära ja siis on halb teistele öelda, et ou ma kukkusin läbi :( Still, i hope for the best :);) Õhtul tuli Renet meile ja me tahtsime juba h aega välja minna, aga see polnud võimalik, sest Saue kohal oli jube äikesetorm. Vahepeal ei näinud ma isegi oma naabermaja aknast :S Rahet sadas, müristas, lõi välku, tuul raputas puid ikka korralikult. Kohutav! Õnneks läks kõik hästi, kuigi hiljem nägime, et Sauel oli torm päris mõnusalt puid maha võtnud ja palju oksi vedeles tee peal.
Reedel käisin Reneti pool, had so much fun :) Kui aus olla, siis ma ei mäletagi, mis me kõik tegime, aga tore oli!

Laupäeva hommikul sõidutasin oma õe ja tema sõbranna Varbolasse laagrisse, siis sõitsime emme ja issiga edasi maale (Raplast 15 min), vaatasime seal Gerd Kanteri ja Märt Israeli heiteid. Pärast sõitsin kodu poole, aga päris koju ei läinud, hoopis Reneti poole. Emme ja issi ei saanud õhtul järgi tulla ning selle pärast pidi Renet mu Sauele tooma, käisime poest läbi, ostsin popcorni ja vaatasin üksinda ,,Sõrmuste isandat’’. Appikene, ma nii kartsin kui see ämblik Frodot ülevalt varitses, ma panin hääle maha ja lihtsalt kiljusin, see oli ülijube :D Kohutavalt kardan ämblike ja see oli täiega wtf, ülijube elukas oli ka ja nii suur veel :( Nüüd kui mul on trioloogia kõik osad nähtud, võin öelda, et esimene oli neist kõige parem, teine kõige halvem ja kolmas liiga pikk. Viimane oli isegi päris OK, aga ma jälgisin samal ajal läpakast ERR’i otseülekandest kergejõustiku EM-i ja selle pärast ma võib-olla ei suutnud nii palju filmi sisse elada, et oleksin saanud sama emotsiooni, mis esimese filmi vaatamisel. Haha, vahepeal oli küll selline tunne, et filmikunst on nii palju edasi arenenud ja selliste suurteostega tegelevad ju oma ala parimad, et kuidas pole siis võimalik pilti nii teha, et see ei tundu täielik jura. Kohati oli küll väga hästi aru saada, et arvutiga tehtud, mõned stseenid olid aga päris head. Sain alles öösel pool kaks magama. Aa ja filmi lemmikuks osaks oli see, kus Aragorn ja tema järel kõik teised kummardasid nelja kääbiku ees, kes maailma päästsid (a):)

Pühapäeva hommikul tuli hea uudis vanemate poolt, kes ütlesid, et saan Pirtale sõita ja tagasi. Nimelt käisime Mardi juures kirsse korjamas, paraja portsu saime. Veits hapukad on, aga paremad kui senised, mida saanud olen. Kui korilustöödega ametis olime, torgatas mulle pähe mõte, et tahaksin kooki teha. Laenasin Reneti emmelt ühe ülihea kokaraamatu, kus minu arvates on väga mõnusad retseptid ja paari asja, mida see retseptikogu sisaldas, olen juba varemgi katsetanud. Siiani väga edukalt. Igal juhul, emme ja issi olid nõus ning emme tõigi poest vajalikud asjad. Koogiküpsetamine ja tegemine võttis kokku natuke üle kahe tunni, kuid selle eest oli see ülimaitsev ja absoluutselt kõigile, kes kooki maitsesid (umbes 5-7 inimest), kõik kiitsid :)(a) Tegin lõpptulemusest paar pilti ka (see ei näe välja nagu mingisugune tipprestorani hõrgutis, ent samamaitsev on ta kindlasti), aga hiljem mõtlesin, et järgmine kord, kui midagi valmistan, klõpsutan ka vahepeal ja panen need koos retseptidega siia üles, et kui kellelgi tahtmist, siis saab ka tema maitsva elamuse osaliseks :) Õhtul vaatasin veel EM-i ka, aga kahjuks pidi terve Eesti rahvas tõdema, et sel hooajal pole kergejõustik vanade aegade tasemel. Kaks neljandat kohta ongi need, millega hiilata võime. Noh jah, tegijatel ikka juhtub, aga kõik lootsid ikkagi Kanteri medalit. Kahju, et seda ei tulnud :(

Love you, babydoll!

Eile lugesin raamatut (lootsin 100 lk läbi lugeda, aga kuna ma õhtul ei lugenud, siis jäi eilseks laeks 70 lk). Jaan Krossi ,,Keisri hull’’ on ikka ülihull raamat. Ma ei tea eriti midagi sellest keisrite ajastust Venemaal ja seetõttu on mul kohati raske raamatut mõista. Minategelane Jakob ajab vahel närvi mustaks, aga enamjaolt on teos loetav, kuigi vabatahtlikult tõenäoliselt ei hakkaks seda lugema. Õhtul läksin Krissuga õue ja me sõitsime ratastega Vanamõisa lõkkeplatsile, kus poisid korvpalli mängisid. Wow! Isegi Keit oli seal :D:O Ta on ikka peajagu teistest pikem, lol :D Me musiga ei viitsinud seal platsi ääres seista ja istusime eemale pinkide peale, kus rääkisime ma usun et vähemalt 2 h juttu, Oskar tuli ka meiega hiljem. Had fun & parim asja juures oli see, et ma nägin üle paari nädala oma parimat sõbrannat, kes muideks elab minust 15 min kaugusel. WTF?! Me peaks tihedamini midagi koos tegema. Õnneks homme on Reneti pool istumine ja kui meie (K&me) emmed lubavad, siis saame seal ka mõnusasti aega veeta. Millalgi lähme vist R, K & O ga vembukale, aga see selgub veel.

Täna on päris hea ilm (peaks mainima). Lähen hiljem Reneti poole, pidime küll ratastega sõitma minema, aga kahtlen selles plaanis sügavalt. Ei taha küll seenevihmaga sõitma minna. Mitte mingisuguse vihmaga. Siiski, üritan meeleolu üleval hoida sellega, et vihmase ilmaga tulevad mul kõige paremad ideed :D Eks näis, vb suudan oma sünnipäeva osas midagi põnevat välja mõelda :) Pealegi hetkel tundub, et päike tahab kangesti pilve tagant välja tulla, seega ilm võib veel ilusaks minna ;)

,,I was in love with the whole world and all that lived in its rainy arms’’ – Louise Erdrich

Nautige suve, while it lasts! LOVE U